Kuidas mina saan oma aias keskkonna jalajälge vähendada

Inglismaal aianduskeskustes käies on korduvalt silma jäänud mulla pakkumised, mis kuulutavad, et nende mullad on parimad, sest nad on turbavabad. Turvas on ju mulla parandamiseks hea, või kuidas? Asja lähemalt uurides selgus, et põhjus on turba kaevandamisest tekkivas keskkonnakahjus. Kui nii, siis olen oma aias ise endale toitu ja lilli kasvatades keskkonnale hoopis kahju teinud. 

Turvast on kulunud turbapeenra rajamiseks, mulla parandamiseks ja taimede katmiseks. Turvas on seemnete ja taimede ettekasvatussegudes ning aianduskeskustest ostetud taimede pottides.

Miks on turba kasutamine halb?

Turbaalad katavad vaid 3% planeedi pinnast, kuid säilitavad kaks korda rohkem süsinikku kui kõik maailma metsad. Need lukustavad süsinikku tuhandete aastate jooksul ja umbes iga 10 aasta järel moodustub 1 cm turvast. Turba koristamisel rabast eraldub süsinik atmosfääri, põhjustades kliima soojenemist. Lisaks on rikutud turbaalade taimede ja loomade ökosüsteemid. 

Lühidalt – turba hoidmine rabades, mitte kottides, aitab võidelda kliimamuutuste vastu. Tekib küsimus, millega ma veel enda teadmata kasu asemel kahju olen teinud ja kuidas saaksin seda tulevikus vältida. Oma tegevusi aias läbi mõeldes sain järgmised lahendused.

Mida saaksin veel ise teha, et ma oma aias kliimamuutustele kaasa ei aitaks?

1. Teen komposti ise või väldin ostmisel turvast sisaldavaid tooteid.

Kodus kompostimine aitab vähendada prügilates tekkivat metaani ja muid kasvuhoonegaase. Aiakompost toidab mulla mikroobe, mis seovad süsinikku ja parandavad mulla viljakust. 

Saan oma aias kasutada komposti sünteetiliste väetiste asendajana, sest sünteetiliste väetiste tootmine ja transport võtab energiat fossiilkütustest. Pealegi paiskavad väetised mulda viimisel õhku tugevat kasvuhoonegaasi  – dilämmastikoksiidi.

Kompostikast Mihkli Talumuuseumis Saaremaal
2. Hoolitsen oma aias mulla tervise eest ja kasutan seda süsinikuheitmete püüdmisel

Tervislik muld kompenseerib heitkoguseid, imades surnud taimsest ainest süsinikku. Võimalikult suure koguse süsiniku lukustamiseks vajab pinnas head vee, õhustatuse, elusorganismide ja toitainete tasakaalu. Mina saan seda tasakaalu säilitada, kui lisan mulda pidevalt orgaanilist materjali (komposti), väldin mulla liigset kaevamist ja märja mulla tihedaks vajutamist.

Köögiviljapeenrad on peale saagi koristamist suure osa aastast „paljad“. Selline pind eraldab süsinikku, kuid selle ärahoidmiseks saan mullal kasvatada kattekultuure (vahekultuure) või katta pinna multšiga. Kattekultuurid on kiirekasvulised taimed, mis aitavad säilitada ja parandada mulla omadusi, tõrjuda kahjureid ja umbrohtusid ning vältida erosiooni (kaunviljad, redis, punane ristik, keerispea). 

Näidisaed Tallinna lillefestivalil 2023

3. Vähendan muru pinda 

Murud toimivad pikaajaliste süsinikuheitmete tootjana. Murualade asendamine taimedega vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kastmisvajadust, sest murude hooldusele kulub suures koguses vett, väetisi ja pestitsiide. Saan vähendada muru kastmist ja niitmise sagedust, lõigates muru kõrgemalt ja jättes niite multšina maha.

Paiguti niidetud muru AB Park teemapargis Lätis

4. Importtaimede asemel kasvatan taimi seemnest või ostan lähimast kohalikust aiandist.

Oma maitsetaimede, puu- ja juurviljade kasvatamine on hea viis oma aia kliimasõbralikumaks muutmiseks. Nii saan vähendada toidu pakendamise, külmutamise ja transpordiga kaasnevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid. Köögiviljapeenardes viljavahelduse kasutamine aitab säilitada mulla mikroobide tervist, ennetada taimehaigusi ja vähendada pestitsiidide kasutamist.  Dekoratiivtaimede kasvatamisel peaksin eelistama mitmeaastaseid püsililli, sest üheaastaste taimede väljakaevamisel vabaneb mullast jälle see süsinik.

Talikülvi artikkel

5. Loon liigirohke aia

Liikide mitmekesisus aias aitab kasvatada mulla ökosüsteemi, mis suudab paremini säilitada süsinikku, siduda vett ning parandada taimede tootlikkust ja tervist. Kui taimede tervis on hea, saan haigustest ja kahjuritest jagu looduslike vahenditega. 

Minu istutusaladel võiks ideaalis koos kasvada puud-põõsad, pinnakattetaimed, looduslikud taimed, mitmeaastased köögiviljad ja maitsetaimed. 

Liigirohke aed tagab, et jätkub erineval ajal õitsejaid ja kui mõni liik hukub, jäävad teised alles. 

Viimaste aastate valguses peaksin erilist tähelepanu pöörama põuakindlatele sortidele, mis taluvad paremini kuumemat ja kuivemat suve. Samuti peaksin eelistama lihtõielisi sorte, sest nende kasvatamine aitab meelitada ligi ja säilitada kahanevat tolmeldajate populatsiooni (piparmünt, kurgirohi, salvei, tüümian, pune, lihtõielised roosid). 

Puude ja põõsaste istutamine maja lähedusse ning roheliste katuste rajamine ja ronitaimede kasvatamine loob tuuletõkke ja varju, mis vähendab kütte- ja jahutusenergia vajadust. 

Tara asemel heki istutamine aitab väga hästi atmosfäärist süsinikku pinnasesse talletada, kogub tahkete osakeste saastet ja autode heitgaase. Lisaks on hekid koduks paljudele pisikestele elusolenditele. 

Loe lisaks toidusalust.

Kastmisvaba peenar Fullers Mill aias Inglismaal

6. Teen töid käsitsi, rendin tööriistu või eelistan ostmisel elektrilisi tööriistu

Keskmine bensiinimootoriga tööriist eraldab iga kasutatud bensiini liitri kohta 0,848 kg süsinikku. Lisaks tahkete osakeste lendumine ja mürasaaste.

Saan heki ja puude-põõsaste pügamisel kasutada rohkem kääre või juhtmega elektritööriistu. Isikliku tööriista asemel saan selle laenata või rentida. 

Vaatan ringi uute nutikate lahenduste järele. Nt, kuidas juhtida vihmavett, selle asemel, et kasutada vooluvõrgus töötavat kraani.


Lõpetuseks

Ideaalne väikese keskkonna jalajäljega aed võib välja näha päris metsik. Lopsakas ja elu täis. 

Rahustav on teada, et minu aed võib olla see koht, mis aitab hoida minu ja mu lähedaste tervist ja säilitada elurikkust minu ümber. See on see, mida mina ise saan ära teha, et maailmas toimuvate kliimamuutustega võidelda. Alustangi sellest, et ei toeta Eesti turbarabade tühjaks kaevamist.