Ilusa püsikupeenra rajamine on võimalik kiiresti või järk-järgult sõltuvalt igaühe võimalustest, vajadustest ning rajamise meetodist. Professionaalid võivad valmis teha kogu aia kujunduse ning rajada haljastuse või ainult peenraplaani. Ise tehes tuleb nagu ikka arvestada, et kulub vähem raha, kuid rohkem aega.
Üht istutusala rajama asudes tuleks alustada oma soovide kirja panemisest üldisemast detailsemani – kas soovid lopsakat, romantilist või minimalistlikku üldmuljet? Millised värvikombinatsioonid võiksid peenras olla? Kas peenar peab pakkuma silmailu aastaringselt ja kas seal on lisaks lilledele ka puud ning põõsad? Loomulikult seab omad piirid ka aia suurus ja vanus, sest uues aias pead rajama kogu haljastuse, samas kui vanas aias pead võibolla vaid üht-teist kohendama.
Oma peenraplaani joonistades tegid juba kindlaks, millised on su aia kasvutingimused ning kindlasti tasub neist lähtuda – pane paika, kas teed varjupeenra, poolvarju või päikesepeenra. Näiteks kallakule päikselisemasse kohta saad rajada kiviktaimla, männimetsa äärde turbapeenra, maja ette päikese kätte roosipeenra. Peenarde kuju sõltub paljuski ka maja stiilist – taluaias kasutatakse traditsiooniliselt rohkem vanu taluaia taimi ning linnas lähtutakse rohkem maja stiilist ja vanusest.
Kui oled peenra liigi välja valinud, saad paika panna selle värvigamma – värvide valik on puhtalt maitse küsimus, aga parema tulemuse annab teatud värvikombinatsioonide kasutamine, sest liiga kirju peenar muudab vaate rahutuks. Võid värvide valikul lähtuda maalikunsti kompositsiooni ja värviõpetusest, aga ka sirvida inspiratsiooni saamiseks erinevaid aiakujunduse kodulehti, raamatuid, instagrami ja pinteresti fotosid. Üldilme parandamiseks võid kasutada sama taime mitmes kohas ning mitmekaupa.
Kindlasti tasub lisaks lilledele peenrasse lisada ilupõõsaid ja puid või kui on sul aias need juba kasvamas, mõtle, kuidas need sobitada peenrakujundusse. Näiteks okaspuud pakuvad varju aastaringselt ning silmailu ka talvel. Põõsad aitavad toestada püsikuid ning annavad peenrale kõrgust juba kevadel, lisaks on olemas väga huvitava võra ning õitega põõsaid ja puid. Puude ja põõsaste valikul jälgi, et need aeda ka kümne aasta pärast ära mahuksid.
Taimi valides arvesta ka nende kasvukuju, lehtede värvi eri aastaaegadel ning seda, kas nende eesmärk on lisada värvi või struktuuri – st millised on nende õied, õiekuprad ja lehed. Lisaks puudele ja põõsastele kuuluvad tänapäevase aiakujunduse juurde kindlasti ka kõrrelised, mis lisavad struktuuri ning värvi ka sügisel ja talvel.
Ühtlase joone ja stiili hoidmiseks kasutatakse terve aia lõikes sama taime või taimede kombinatsiooni, või siis erineva taime sama kujuga vormi.
Nüüd asu taimenimekirjade koostamise juure või pöördu oma soovidega aiandusspetsialistide juurde. Kui soovid peenrakujunduse ise valmis mõelda, siis alusta kasvukohale vastavate taimede väljaselgitamisega märkides ära ka nende õitsemise aja, kõrguse, suuruse ja muud sind huvitavad iseärasused. Võid taimed grupeerida kasvukõrguse ja kasvukoha järgi, märkides ära muud olulised omadused nagu värv ja õitseaeg. Kui sul on nimekirjad koos, saad nendest valida välja enda lemmikud arvestades nende omadusi nagu õitseaeg, kõrgus, seisukindlus, värv.
Plaani võid joonistada käsitsi ruudulisele või joonestuspaberile, keerulisem ja aeganõudvam viis on selgeks õppida mõni arvuti kujundusprogramm. Peenraplaanile saad taimed sättida jälgides nende suurust – kõrgemad keskele või taha – ning õite ja lehtede värvi ja struktuuri. Suuremad püsikud võivad jääda ühekaupa (arvesta, et nende kasvamine võtab aega), kuid enamasti paiguta taimed vähemalt kolme kaupa nii, et neid oleks paaritu arv. Formaalsemas peenras võid kasutada nurkseid vorme ja ridu, suurtes istusalades aga pigem mustreid, mis sulavad sujuvalt üksteise sisse. Kui soovid süvitsi minna, uuri ka eri istutusmustrite kohta, näiteks maatriksistutus.