Oled aiaomanik, kuid ei tea kuidas alustada oma aia kujundamist? Siin mõned nõuanded, kuidas plaanipäraselt tegutsedes kujundada aed, mis vajab vähem hoolt ning pakub rohkem silmailu. Isegi kui sa ei ole enda arvates aias nokitseja, võid samm-sammult tegutsedes avastada aianduse kui suurt rahuldust pakkuva hobi.
Esimene samm on alati oma aiast ülevaate saamine. Jaluta aias ja vaatle seda mitme nurga alt ja erinevaltel aegadel. Pööra tähelepanu päikese liikumisele ja kohtadele, mis on valguse või varju käes, niiskes või kuivas kohas, madalal või kõrgel. Pärast oma aia tundmaõppimist või selle ajal visanda lihtne aiaplaan koos olemasolevate teede, peenarde, puude ja põõsastega. Võid kasutada näiteks ruudulist paberit, märkides sinna ka ilmakaared. Plaani kõrvale tee märkmeid – näiteks kui tunned, et mõni puu, põõsas on vales kohas või midagi muud vajab äramärkimist. Juba aias ringi käies võib sul tekkida mõtteid, mida sa tahaksid aias muuta – tee selle kohta samuti märkmeid.
Edasi võta aega, et mõelda oma aia visiooni peale – mis sinu arvates on aias hästi ja mida sa muuta sooviksid:
- Mõtle, milline võiks olla sinu aia stiil? Lähtu selle valikul ka eluhoone stiilist ning asukohast ja ümbrusest. Näiteks ka on see on talumaja, kaasaegne hoone või klassikaline puitmaja, asub linnas, metsas, uuselamurajoonis jne.
- Planeeri koht tulevastele ehitistele, millest oled unistanud nagu näiteks aiamaja, kiik, mänguväljak või saun.
- Vaata üle, kas olemasolevad teed on funktsionaalsed või oled hoopis teise kohta käiguraja tekitanud.
- Igas aias võiks olla ka “majandusala”, kus kuivatad pesu, kogud komposti, parandad asju või teed lõket.
- Mõtle, kus võiksid olla vaate- ja istumiskohad. Neid võib olla mitmeid ja erinevaid – vaata inspiratsiooni saamiseks näiteks aiaajakirju, instagrami või aiapoodide kodulehti, kus müüakse pergolaid ja istepinke.
- Puu- ja köögiviljaaed ja selle vajadus, suurus ja muudatused, kui see juba on olemas. Suure ala puhul mahub kõik ära, kuid väikese aia korral kaalu, kas saad iluaia tarbeaiaga ühendada. Söödavat on võimalik kasvatada ka püsikupeenras ning viljapuud ja põõsad ühendada lillepeenardega.
- Mõtle, kus võiksid olla vaate- ja istumiskohad. Neid võib olla mitmeid ja erinevaid – vaata inspiratsiooni saamiseks näiteks aiaajakirju, Instagrami või aiapoodide kodulehti, kus müüakse pergolaid ja istepinke.
- Ilmakaarte ja varjualade asukoha järgi pane plaanile paika, kuhu võiks sobida sinu aias päikese ja varjupeenrad. Selgita välja mullatüüp, et teada, milliseid püsikud su aias paremini kasvaksid. Selleks võid kasutada lihtsat vaatlemise meetodit, tehes kaeveproove mitmest kohast aias või täpsemaid mõõtmisi näiteks selle juhendi järgi.
- Otsusta, kas praegused peenrad, puud ja põõsad jäävad sinna, kus nad asuvad või tuleks midagi muuta. Siin on oluline sinu isiklik tunnetus ning vaatlemine. Hinda, kas senised peenrad on hea koha peal või kas sinna istutatud taimed on istutatud vastavalt nende kasvutingimustele. Samuti vaata, kas mõni puu või põõsas on liiga suur, vana, haige, varjab soovitud vaadet või on vastupidi vajalik privaatsuse tekitamiseks.
- Alati on lihtsam olemasolevaid peenraid laiendada kui neid ümber tõsta. Kui aias on üksikuid puid ja põõsaid ning väikeseid lillepeenraid, saab need ühendada suuremateks istutusaladeks. Need võiksid kitsama koha pealt olla vähemalt 1,5-2 meetrit laiad. Siis saab lilli ka suuremate gruppidena istutada. Visuaalselt näeb 1-2 suurt istutusala terviklikum välja kui mitmed murupinda pikitud puud ja üksikud põõsad, sest suurem istutusala võimaldab tekitada rütme, mustreid ning voogavust. Samuti on selliseid pindu lihtsam hooldada ning ümbert muru niita. Viimast on lihtsam teha, kui peenraääred on kujundatud sujuvalt – näiteks peenra kaared on pikemad või kandiline peenar on suurem.
- Võid teha oma aiaplaanist mitmeid visandeid, et kaaluda erinevate peenrakujude ning asukohtadega. Siin on abiks aias ringijalutamine ja vaadete otsimine – istu näiteks terassile ning kujutle, millist vaadet sa sealt näha sooviksid. Võid ka tulevase peenra asukoha ära märkida aiavooliku või jämedama nööriga ning kui oled rahul, selle plaanile joonistada.
- Jäta ruumi tuleviku jaoks – kui sa ei kasuta professionaalide abi, siis võid istutusalasid rajada järk-järgult. Ühes keskmise suurusega aias võiks olla 1-2 suuremat püsikute istutusala ja ruumi ehitiste ning köögiviljaaia jaoks. Tavaliselt tehakse köögiviljaaed veidi majast eemale, kuid ürdipeenrad võivad olla ka terrassil või selle lähedal, et oleks mugav sealt saadusi napsata.
- Suuremas aias võid aia kavandada rinnetena, kus püsikupeenrad koos ilupõõsastega on majale lähemal ning põõsad ja erinevat liiki puud majast eemal moodustades omalaadse pargitaolise heki või ääre, mis kaitseb võõraste pilkude ja tuule eest. Sellist puude ja põõsaste gruppidena istutamise lahendust soovitatakse eriti maamajade puhul, kuhu ei peeta sobilikuks müüri moodi elupuuhekke vaid looduspärast lahendust, kus aed tasapisi ümbritsevasse loodusesse sulandub.
Iga aed on omaniku nägu, kuid kui asud uusi peenraid planeerima peaksid siiski vähemal või suuremal määral arvestama aias oleva mullastiku ja kasvutingimustega.
Nüüd võid alustada taimede valimisega! Sellest juba järgmises postituses.